10.04.2024 – FINNISH-ESTONIAN BUSINESS FORUM 2024

Soome-Eesti ärifoorumi põhjamaine ettevaatlikus. “Tööpäeva lõpus anume, et saaksime koju minna ja oma eluga midagi huvitavat teha”

Mõlema riigi esindajad ja ärijuhid suhtusid tehisintellekti tajutud lubadustesse ettevaatlikult, rõhutades, et valvsad kodanikud peaksid oma teadlikkust tõstma. Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringu kohaselt on meil võimalusi vähemalt 8 protsenti jagu SKPst

Soome-Eesti ärifoorum: AI-gniting New Business Opportunities toimus 10. aprillil 2024 ja korraldati koostöös Soome saatkonnaga Eestis, Soome-Eesti kaubanduskoja (FECC) ja Enterprise Estoniaga.

Soome Vabariigi suursaadik Eestis Vesa Vasara rõhutas Soome panust tehnoloogiate ja oskusteabe arendamisse. “Tehisintellekti vastutustundliku kasutamise võimalusi rõhutatakse ka praeguses valitsusprogrammis. On olemas õiglase andmemajanduse tegevuskava, mille SITRA (Soome innovatsioonifond) hiljuti välja töötas. Valitsus tahab hoolitseda uute tehnoloogiate ja elektrooniliste protsesside ohutuse ja kättesaadavuse eest ning kasutajate põhiõiguste täitmise eest,” selgitas suursaadik.

Vasara hoiatas, et reguleeriv raamistik, õigusaktid ja rahvusvahelised konventsioonid ei ole arenenud tehisintellekti endaga samal kiirusel. “Autoritaarsed valitsused võivad tehisintellekti kuritarvitada kontrolli ja rõhumise eesmärgil, nad mitmed juba teevadki seda. Seega toob tehisintellekt koos oma lubaduste kõrval esile ka olulisi eetilisi kaalutlusi: andmete privaatsus, algoritmilised eelarvamused ja töökohtade väljatõrjumine.” Näiteks tervishoius, kus lubatakse küll parandada diagnostikat ja ravi, on suur mure andmete privaatsuse pärast. Finantssektoris tekitab algoritmkauplemise levik samuti küsimusi turu stabiilsuse ja süsteemsete riskide võimalikkuse kohta.

Digitaalse Eesti järgmine versioon

Eesti majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ministeeriumis on viimased kuus kuud olnud väga kiired. “Me oleme nimetanud seda planeerimise poolaastaks: vaatame tõsiselt, kus me praegu oleme ja kuhu peaksime tulevikus minema. Oleme vormistanud Personaalse Riigi valge raamatu (white paper – riigi ametlik dokument) post-digitaalsest ühiskonnast, millest saab digitaalse Eesti järgmine versioon mida me juba ehitamas oleme.”

Selle protsessi käigus tekkisid mitmed emotsioonid ja kujutluspildid. “Minu jaoks tekkis kujutlus tsunamist, mille vesi on alles taganemas. Mõned inimesed on läinud uurima – vaatavad merepõhja ja korjavad huvitavat infot. Siis on inimesi, kes ära jooksevad, nad sulgevad oma sotsiaalmeediakontod ja viskavad oma nutiseadmed minema. Enamik meist ootab kaldal ja üritab aru saada, mis juhtub, kui tõusulaine täies jõus saabub.” Riisalo arvates on kaks võimalikku stsenaariumi: laine lihtsalt matab meid või meil on surfilaud, millega saame uutesse kõrgustesse tõusta.

Majandusministeerium avaldas hiljuti koos Google’ga läbi viidud uuringu. Leiti, et tehisintellektiga suudaksime luua majanduslikke võimalusi, positiivseid olukorra muutusi, arvudes mitte vähem kui 8% jagu SKPst (sisemajanduse koguproduktist) ning me võiksime piisava ettevalmistuse korral selle saavutada järgmise kümne aasta jooksul. “Kui me ei kasuta tehisintellekti, võib kasu olla alla 3% SKPst. Meil on valmisolekuks potentsiaali küll,” selgitas Tiit Riisalo.”Riigi roll on püüda seda võimaldada ja me anname selleks endast parima. Andmekaitset puudutavaid aspekte on palju, kuid ELi tasandil võiksid Soome ja Eesti olla need riigid, kes koos teiste arenenud digiriikidega moodustavad koostöögrupi, mis suudaks regulatsiooni õigesti teha, nii et see innovatsiooni ei takistaks. Isegi tehisintellekt olemaolul vajame inimajudes sündinud loomingulisi ideid. Pealegi vajavad ajud toitu, milleks on inimestevaheline ühendus. Kõik toredad asjad, mis minu elus on juhtunud, millele ma tagasi vaadata saan, on tulnud inimestega suhtlemisest,” rõhutas Eesti majandusminister.

Tehisintellekt ei streigi

Linnar Viik, popkultuurimuuseumi PoCo asutaja ja investor, rääkis oma esitluses, et tehisaru ei haigestu kunagi, ei sõida kodu ja tehase vahet; neil ole lapsi, kes haigestuvad, nad ei võta puhkust ega streigi ning ei vaja koolitamist. “Selle asemel, et otsida uusi võimalusi, vaataksin pigem olemasolevaid probleeme ja viise tehisintellekti paremaks kasutamiseks.” Kuigi automatiseerimine areneb, on tarkvaraarendus muutunud kitsaskohaks. “Tarkvaraarenduse probleem on väga lihtne: see on aeglane ja kulukas protsess, sest see hõlmab inimesi. Kodeerimiseks loodud tarkvara oli ainulaadne, me tundsime end kunstnikena. Tänapäeva tarkvaratehnika on olemasolevate – kellegi teise poolt kirjutatud – kooditükkide taaskasutamine ja kombineerimine. Ja tööpäeva lõpus anume, et saaksime koju minna ja oma eluga midagi huvitavat teha,” selgitas Viik.
Eesti asutaja ja investori jaoks ei tähenda toorandmed ja arvutusvõimsus midagi, kui me ei tea, mida sellega teha. “Me ei ole mitte ainult Hiina ja USA geopoliitika, vaid ka tehnoloogiapoliitiliste võimude vahel. Järgmise põlvkonna tehisintellekti arendamine nõuab palju ressursse, raha ja aega ning see on alles algamas. Selle mõju ei toimu üleöö, vaid järk-järgult ja see on pöördumatu. Me ei saa öelda: me oleme nüüd näinud internetti, aitäh, nüüd lõpetame selle kasutamise. See ei ole enam valikuvõimalus, me oleme osa sellest võistlusest. Tegevused ja toimingud räägivad alati valjemini kui sõnad,” hoiatas Linnar Viik.

Mürk šokolaadis

Jussi Sainiemi, Voima Venturesi partner, keskendub suurtele transformatsioonidele ja skaleeritavatele tehnoloogiatele. Tema kogemuse kohaselt on firmajuhid juba tehisaru andmetööstuses kasutamas.

“Selles on palju geopoliitikat. Me juba teame, et Hiina võib olla võidujooksu eesotsas või vähemalt ei jää nad USAst väga kaugele maha. Euroopa on veidi maha jäänud. Kui me muutume liigselt sõltuvaks tehisintellektist, kui me ei mõista, kuidas ta jõudis nende järeldusteni, mida ta on teinud, siis oleme hädas

Me peame olema teadlikud, et see ei anna meile absoluutset tõde, mistõttu peame säilitama inimeste võimekuse,” selgitas Sainiemi.

Tehisintellekti seadus (AI Act) on esimene tehisintellektiga seotud riske ja võimalusi käsitlev õigusraamistik Euroopas. Lisateave: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/regulatory-framework-ai

Lauri Antalainen, EstBani esimees ja Digiwise’i asutaja rääkis, kuidas Chat-GPT tulekuga murdus Eesti ettevõtete jaoks klaasist lagi. “See [AI Act] õigusakt on midagi väga uut: nii võimas ja uus tehnoloogia vajab rohutasandi algatusi. Ettevõtted vajavad iseregulatsiooni, et mõista, millised on need asjad, mida tehisintellekti abil teha ei saa. Mida saab ja mida ei saa teha klientide andmetega. Ettevõtted ja inimesed peavad mõistma, et meie ülesanne on tagada tehisaru õige käitumine,” ütles Antalainen.

Pasi Lehtimäki, juhtiv AI-konsultant, Gofore Oy, kasutab AI-d programmeerimisel iga päev. “Eetikat on tehisintellekti puhul raske määratleda: mis on meile, inimestele, hea ja mida me tegelikult digitaliseerimiselt tahame? Me ei saa lihtsalt tehnoloogiaid rakendada, ilma välja selgitama, mis on meile tegelikult kasulik ja meie elu parandab,” rääkis Lehtimäki ning kiitis tehisaru reguleerivat seadust. “Minule meeldib, et see on loodud riskipõhiselt, just väga erinevaid rakendusriske silmas pidades, sest muretsen, kuidas riskid teenusepakkujate ja klientide vahel jagunevad. Ma kardan natuke, et see õigusakt ei suuda otsustada, kas tehisaru on meile liiga hea või liiga halb.”

Kustaa Valtonen, FinEst Bay Area Development Oy, lisas, et on hea, et meil on nüüd Euroopa raamistik olemas. “Näiteks Soomes on üks ettevõte, kes teatas, et nad paluvad tehisintellektil välja mõelda ja valmistada oma šokolaad. Pärast esialgset entusiasmi mõtlesin küll, kas on oht, et AI võib mind hoopis potentsiaalselt mürgitada… Need on asjad, mida regulatsioon võiks uurida.”