4. novembril 2026 Tallinnas toimunud Eesti-Soome seminaripäev tõi kokku ettevõtete esindajad ja eksperdid, et arutada nutika tootmise, tehisintellekti ning Eesti ja Soome tööstuskoostöö tuleviku üle.
Päev algas ettevõttekülastusega Tech Groupi, mis pakub tööstusinseneeria, masinaehituse ja tehaseautomaatika lahendusi.
„We make machines happen,“ ütles Tech Group AS-i tegevjuht Martin Sutrop oma ettekandes.
Külastus andis osalejatele võimaluse tutvuda ettevõtte tegevusega ning näha tootmiskeskkonda oma silmaga.
Lisainfo: Tech Group
Majandusväljavaated ja võimalused Soome ettevõtetele
Pärastlõunal kogunesid osalejad Soome saatkonda Tallinnas, kus toimus seminar Smart Manufacturing & AI Insights. Ürituse avas Soome suursaadik Hannu Heinonen. Seejärel andis Eesti majanduse ülevaate Swedbanki Balti makroanalüüsi peaökonomist Tõnu Mertsina. Programm jätkus kahe paneeldiskussiooniga, mille teemad olid nutikas tootmine ja tehisintellekti kasutamine tööstuses.
Majandusülevaade tõi esile julgustavaid märke Eesti majanduses. SKP kasvas 2026. aasta esimese kolme kvartali jooksul 2,3% ning tööstussektori kindlustunne on paranemas. Samal ajal on töötleva tööstuse kasv endiselt tagasihoidlik ja ekspordi kasv aeglustunud. Eratarbimine kasvab jõudsalt ning tööpuudus väheneb.
Automatiseerimine ja digitaliseerimine on omandamas ettevõtete investeeringueelarvetes üha suuremat tähtsust.
Soome ettevõtete jaoks oli oluline sõnum Eesti ettevõtete kasvav huvi leida äripartnereid Rootsist, Norrast ja Saksamaalt. See peaks olema Soome ettevõtetele äratuskellaks ning innustama neid tugevdama oma kohalolekut ja koostöösuhteid Eestis.
Tehisintellekt peab jõudma aruteludest praktilise kasutamiseni
Tehisintellekti käsitlevate arutelude keskne sõnum oli selge: ettevõtted peaksid AI võimalustest rääkimise asemel alustama praktiliste katsetustega.
Töötajad leiavad juba praegu uusi viise, kuidas tehisintellekti oma igapäevatöös kasutada. Ettevõtted saavad sellist alt üles suunatud innovatsiooni toetada, luues keskkonna, mis julgustab katsetama, õppima ja edukaid lahendusi jagama. Tehisintellekti abil saavutatud parandusi tuleks ka märgata ja tunnustada, et töötajad näeksid, kuidas tehnoloogia saab muuta nende tööd sisukamaks ja tulemuslikumaks.
Tehisintellekt peaks aitama suurendada tootlikkust ja tõhusust. Kuid arutelu peab minema kaugemale: kuidas saab AI aidata ettevõtetel kasvada, luua uut äri ning arendada täiesti uusi ärimudeleid?
Inimeste ja organisatsioonide ettevalmistamine muutusteks
Tehisintellekt muudab nii organisatsioone kui ka töö tegemise viise. Seetõttu on inimesed ja muudatuste juhtimine sama olulised kui tehnoloogia ise.
Töötajate teadmised tehisintellektist ja valmisolek seda kasutada on väga erinevad. Mõned kasutavad AI-d juba enesekindlalt, teistel võivad puududa vajalikud oskused või tekkida küsimused selle kohta, kuidas tehnoloogia nende töökohti mõjutab.
Ettevõtted peavad seetõttu selgelt selgitama tehisintellekti pakutavaid võimalusi ning pakkuma töötajatele vajalikku koolitust ja tuge.
Organisatsioonidel peab olema ka selge visioon, kuhu nad tehisintellekti kasutamisega jõuda soovivad. Oluline on mõista töötajate oskusi ja valmisolekut muutusteks, valida eri eesmärkide jaoks sobivad tööriistad ning kehtestada selged põhimõtted konfidentsiaalsuse, andmekasutuse ja turvalisuse kohta.
Koolitus ja pidev kommunikatsioon on võtmetähtsusega, et tagada tehisintellekti turvaline ja edukas kasutuselevõtt.
Konkurentsivõime, andmed ja koostöö
Töötlev tööstus võib tehisintellekti kasutuselevõtul olla mõnest teisest sektorist konservatiivsem, kuid ettevõtted ei pea seda teekonda läbima üksi. Lahenduste arendamist võib alustada ettevõttesiseselt või vajaduse korral kaasata väliseid eksperte.
Samal ajal tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas hallatakse ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega andmeid. Oluliste andmete või AI-võimekuste sisseostmine võib tekitada sõltuvusi ning mõjutada tulevikus ligipääsu strateegiliselt olulisele teabele.
Seetõttu peavad ettevõtted arvestama andmete omandiõiguse, konkurentsivõime ja äritegevuse järjepidevusega ning vajaduse korral looma alternatiivseid lahendusi.
Kuigi tehisintellekti tehnoloogiate ühikuhind on langenud, võivad kiiresti kasvav nõudlus ja kasutusmaht siiski suurendada ettevõtete igakuiseid kogukulusid. Seetõttu ei peaks tähelepanu keskmes olema ainult AI kasutuselevõtt, vaid ka see, kuidas tehnoloogia loob mõõdetavat ärilist väärtust.
Eesti ja Soome saavad üksteiselt õppida
Päeva üks olulisemaid järeldusi oli vajadus tugevdada Eesti ja Soome ettevõtete vahelist koostööd.
Mõlemal pool Soome lahte seisavad ettevõtted silmitsi sarnaste küsimustega, mis puudutavad tehisintellekti, automatiseerimist, tootlikkust, oskusi ja organisatsioonilisi muutusi.
Kogemusi ja praktilisi lahendusi jagades saavad ettevõtted üksteiselt õppida ning vältida vigade kordamist, mida mujal on juba tehtud.
Eestil ja Soomel on suurepärane võimalus ühendada oma teadmised ja kogemused tootmise, tehnoloogia ning digitaliseerimise valdkonnas. Tihedam koostöö aitab mõlema riigi ettevõtetel kiirendada innovatsiooni, parandada konkurentsivõimet ja leida uusi ärivõimalusi.
